“I like people too much or not at all.” – Sylvia Plath
Reedel tahtsime minna bowlingut mängima, aga Roccas oli koht täiesti fulll ja see plaan jäi ära. Laupäeval sõitsime Pärnusse, Martini ema pidas juubelit kuskil puhkemajas natuke Pärnust väljas. Seal väga kaua ei olnud, sõime oma praed ära, sniksesnäkse sõime ka ja varsti oligi minek. Ma vahepeal käisin mullivannis ka. Kihnu mamma kudus mulle kindad ka ja andis need mulle üle. Umbes kümne paiku hakkasime Tallinna poole sõitma. Kristelil oli eelmine päev sünna olnud ja algul mõtlesime, et ei saa minna, aga otsustasime ikkagi, et ei jää ööseks Pärnusse ja läheme ikka. Jõudsime kohale täpselt selleks ajaks, kui sünnipäevalaps hakkas tordilt küünlaid puhuma. Võtsin ühe torditüki ja muffini! Muidugi sain ka “toreda” üllatuse osaliseks. Mul veri kees ikka päris korralikult. Ma vihkan selliseid olukordi ja vihkan, kuidas mõned inimesed nii rumalad saavad olla. ÕÕõõHhhH!!! Peo lõpp minu jaoks ka just tore ei olnud, suht feil nagu ta alati kipub olema:) Kahjuks.
Pühapäev oli täielik voodipäev. Igasugused seriaalid voodis ja söök voodis. Õhtul sai voodist välja, sest mul hakkas igav, hakkasime ETV pealt filmi vaatama. Ja selline nädalavahetus oligi.
nagu kuninganna sellel poolikul pildil, kuidagi eriti suursugune
imbi said this on January 16, 2012 at 18:36 |
uii:)
cucara said this on January 17, 2012 at 10:50 |
Mis see “üllatus” siis oli? :O
G said this on January 16, 2012 at 18:38 |
ma arvan, et kui ma oleksin tahtnud, oleksin ma sellest juba postituses rääkinud, aga kuna kindlasti see “üllatus” on paljude jaoks tagarääkimine (mida see tegelikult ei ole!), aga ma ei viitsi hakata jändama nendega, kes seda arvavad, siis ma hoian suu kinni.
cucara said this on January 17, 2012 at 10:50 |
Ahaa, ma mõtlesin, et muffini sees oli mingi “üllatus”
G said this on January 17, 2012 at 12:30 |
irv, ei:) nii mööda kirjutasin ikka, see on see, kui järjest kirjutan suva mõtteid.
cucara said this on January 17, 2012 at 13:03 |
Väike soovitus sulle: kui sa ei taha nt “üllatustest” pikemalt rääkida, siis milleks üldse neid mainida? Sinu blogi, kirutad mida tahad ja puha, aga sa siiski kirjutad paljudele inimestele siin ja see on üsna lapsik midagi mainida nii poole sõnaga aga pikemalt mitte midagi kirjutada:)
... said this on January 18, 2012 at 13:18 |
Sest ma tahtsin seda mainida, sest see on minu blogi ja kirjutan millest tahan. Tahtsin seda mainida, mitte sellest pikemalt rääkida. Ja see ei ole lapsik. Ja kui Sinu arust ma siiski olen lapsik, siis palun ära loe mu blogi. Keegi ei sunni Sind siia lehele tulema:)
cucara said this on January 18, 2012 at 13:21 |
Ohjumal, miks sa pead kõigile, kes ütlevad midagi teistsugust, kohe kõrisse kargama? Kas see, et see Sinu blogi on, tähendab, et oma arvamust ei võigi avaldada? Ma tegin seda täiesti viisakalt muide:)
... said this on January 18, 2012 at 15:36 |
See oli kõrisse kargamine või? Wow:D Pane end minu olukorda. Ma alustasin kunagi blogi kirjutamist ja siis lugesid seda ainult vähesed inimesed, peamiselt minu sõbrad. Mida aeg edasi, kogunes sellele blogile lugejaid juurde. Ma isegi ei tea palju mul reaalselt lugejaid on, sest iga natukese aja tagant avastan, et wow tema loeb ka mu blogi. Nii ja nüüd kujuta ette, et aastate jooksul hakkavad kõik blogi lugejad millegi kohta arvamust avaldama. “Äre tee seda”, ja “ära tee toda.” “Sa võiksid hoopis nii teha”, “nii ei sobi üldse”, “aga miks nii?” Ajapikku hakkab see ära tüütama. Avalda oma arvamust, palun. Aga avalda seda siis asjade kohta, mis ei puuduta seda, kuidas ja MIDA ma oma blogisse kirjutan. Ma ei hakka selliseid asju muutma, sest siis muudaksin ma iseennast. Kõigile ei saagi meele järgi olla.
cucara said this on January 18, 2012 at 15:42 |
see kolm punkti on küll ikka pooletoobine. ma kirjutan ka kogu aeg mingit mögens sögensit oma blogisse ja ei koti kui keegi aru ei saa ja ei koti, et mainin poolikult saladusi või üllatusi või muud sodi. mainin kuidas tahan. MINU BLOGI. nagu wtf
imbi said this on January 20, 2012 at 19:42 |
Indeed.
cucara said this on January 20, 2012 at 19:47 |